Realism

https://coggle-downloads.s3.amazonaws.com/f0d0dab49b6b3914829b2899a859b2d1f74955b876269066e1c78cb774434cdd/Realism.pdf

Tappa laulurästas

Tööd saab vaadata siit.

Audru mõisa pargi muistend

Kunagi ammu elas Audrus üks talupoeg. Ta elu hakkas aina ülespoole minema. Talupoeg aina rikastus ning rikastus. Varsti oli tal raha nii palju, et võis lausa 3 mõisa ehitada. Kuna talle väga meeldis koht, kus ta elab, hakkas ta seda korda tegema ning naabreid aitama. Ta võttis koos teiste meetega metsad maha ning tegi põllud korda. Kesed Audrut tegi ta imeilusa pargi.

Maailma loomine. Müüt

1. Mis on müüt? Mis on tehismüüt? Mis on nende vahe? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tehismüüt on autori loodud lugu (erinevalt müüdist), mis on kirja pandud muistendi eeskujul. Tegelasteks on müütilised kangelased ning lugu seletab samuti millegi teket või loomist. 
2. Kes on müütides peamisteks tegelasteks? Kangelased, jumalad, üleloomulike võimetega tegelased.
3. Millest on müütides maailm loodud? Mis oli kõigepealt? Kõige populaarsem maailma loomise müüt on Fählmanni oma, tema kirjutas, et enne maailma oli olemas taevas.
4. Mida arvad, kas kunagi ennevanasti usuti maailma loomise müüte? Põhjenda. Usuti, sest siis polnud inimesed veel nii targad, kui hetkel. Nad ei teadnud maailmast väga midagi, praeguseks on teadlased väja uurinud seda, mida vanasti ei teatud.
5. Milline maailma loomise müüt on kõige sarnasem maailma teadusliku tekkelooga? Põhjenda. : „Ja jumal lõi maa„
6. Leia internetist veel üks maailma loomise müüt. http://web.zone.ee/stemugram/?leht=maailmaloomine
7. Loe tekst läbi ka tõmba õigele vastusele joon alla.

Emajõe sünd
Vanaisa oli loonud maailma ja selle üle laotanud taevatelgi sätendavate tähtede ja särava päikesega. Maa peal kasvasid ja kosusid taimed ja loomad. Kuid loomad ei kuulanud Vanaisa käske, vaid hakkasid üksteist taga kiusama ja vihkama. Siis kogus Vanaisa loomad kokku ja ütles neile nõnda: "Ma olen teid loonud, et igaüks oma elust rõõmu tunneks, teie aga hakkate üksteist vihkama ja kogunisti murdma. Ma näen, et teile on tarvis kuningat, kes teid valitseks ja ohjes hoiaks. Tema vastuvõtmiseks peate teie talle jõe kaevama, et ta selle kallastel võiks kõndida; jõgi aga kaevake hästi sügav ja lai, et kõik väikesed temas ruumi leiaksid, ja Emajõgi peab ta nimi olema. Aga mulda ärge pilduge laiali, vaid kuhjake mäeks ja selle peale lasen ma siis ilusa metsa kasvada, ja siin peab teie kuningas elama. Ja nüüd kähku tööle!"
Siis Vanaisa lahkus nende juurest ja kõik asusid kohe tööle. Jänes ja rebane märkisid ära, kuhu vesi voolama peab: jänes hüppas ees, rebane jooksis järel ja ta lohisev saba näitas tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao, mäger töötas sügavas, hunt kaapis, karu kandis ja pääsuke ning muud linnud olid kõik tegevuses.

Kui jõesäng oli valmis, tuli Vanaisa tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul. Ta kiitis iga töölist. "Mutt ja karu, teie töötasite vist kõige usinamini, sest olete üleni porised. See porine kuub jäägu teile mälestuseks. Sina hunt, oled koonu ja jalgadega tublisti töötanud, sinule peavad must koon ja mustad jalad jääma. Aga kus on vähk? Kas ta magab?"
Vähk oli just mudast välja roninud ja pahandas, et Vanaisa polnud teda märganud. Ta hüüdis oma meelepahas: "Vanamees, kus su silmad on, et sa mind ei märganud? Nad on sul vist selja taga." – "Sina ninatark," oli vastus, "siitpeale peavad su omad silmad selja taga olema."
(Fr. R. Faehlmanni ainetel, teksti on ülesandeks kohandatud ja lühendatud.)

1. Miks oli Vanaisa loonud maailma loomad?
Sellepärast, et igaüks elust rõõmu tunneks.
Sellepärast, et loomad saaksid jõge kaevata.
Sellepärast, et loomadele kuningas määrata.
2. Miks kutsus Vanaisa loomad kokku?
Ta tahtis loomadega jõe kaevamise üle nõu pidada.
Loomad ei saanud omavahel läbi.
Vanaisa tahtis loomi kiusata.
3. Missuguse jõe käskis Vanaisa kaevata?
Vanaisa käskis kaevata käänulise ja sügava jõe.
Vanaisa käskis kaevata pika ja kitsa jõe.
Vanaisa käskis kaevata laia ja sügava jõe.
4. Miks on hundi nina musta värvi?
Sellepärast, et hunt töötas sügaval.
Sellepärast, et hunt mängis töö ajal poriga.
Sellepärast, et hunt töötas oma koonuga palju.
5. Kes märkis jõe asukoha?
Jõe asukoha märkisid haavikuemand ja reinuvader.
Jõe asukoha märkis mutt.
Jõe asukoha märkisid kriimsilm ja mesikäpp.
6. Miks on vähil silmad kuklas?
Sellepärast, et Vanaisa märkas teda liiga hilja.
Sellepärast, et vähk kündis esimese vao.
Sellepärast, et ta käitus Vanaisaga nipsakalt.
7. Millest see lugu räägib?
See lugu räägib sellest, et kõik maailma jõed on loomade kaevatud.
See lugu räägib sellest, kuidas võis sündida üks suur Eesti jõgi.
See lugu räägib sellest, kuidas on kõige lihtsam jõgesid kaevata.

Muinasjutu väited

1. Muinasjutul on ebakonkreetne ja rahulik algus. (Tõene)
2. Muinasjuttudes eelistatakse arvu 2 ja selle kordusi. (Väär)
3. Muinasjuttudes eelistatakse arvu 3 ja selle kordusi. (Tõene)
4. Muinasjuttudes on kaks tegelast vastandiku iseloomuga. (Tõene)
5. Muinasjuttudel on õnnetu lõpp. (Väär)
6. Muinasjutud võib jagada viiide suurde rühma. (Tõene)
7. Legendmuinasjutt sarnaneb novellmuinasjutuga. (Väär)
8.Legendmuinasjutt sarnaneb imemuinasjutuga. (Tõene)
9.Eesti imemuinasjuttude võluesemed on üsna tavalised:torupill, kott, nui, vits. (Tõene)
10. Novellmuinasjutus kasutab tegelane võluvõimeid, mitte oma mõistust. (Väär)